Valminud on Keskkonnaagentuuri poolt tellitud riiklik jäätmete sortimisuuring, mille teostas Jäätmeanalüüsid OÜ. Töö teostati ajavahemikus juuni 2024–september 2025. Uuringu eesmärk oli analüüsida eriliikide kaupa kogutud jäätmete liigilist koostist, et hinnata liigiti kogumise efektiivust ning aidata kujundada edasisi suundasid riikliku jäätmemajanduse korraldamisel. Uuringu tulemusi kasutatakse riigi sihtmäärade täitmise hindamiseks ja koondite arvutamisel, sh rahvusvahelised organisatsioonid.
- Segaolmejäätmed – sisaldavad materjalipõhiselt kõige enam biojäätmeid (23%), paberi- ja kartongijäätmeid (ca 22%) ning plastijäätmeid (ca 21%), kuid erimaterjalist pakendeid koos vaadates, leidub segaolmejäätmetes kõige enam pakendeid (kokku ca 38%). Suurimaks muutuseks on biojäätmete osakaalu vähenemine ca 9%, mis tuleneb just köögijäätmete osakaalu langusest (haljastujäätmete langus vaid 2%). Pakendijäätmete sisaldus on aga suurenenud 6%. Uuringust selgus, et hinnanguliselt u 70% segaolmejäätmetest oleks võimalik liigiti koguda.
- Liigiti kogutud segapakendijäätmed – peaaegu pool segapakenditest moodustavad plastpakendid. Suurimaks muutuseks ongi plastpakendite osakaalu suurenemine (12%). Võõriste osakaal on langenud, kuid see on jätkuvalt kõrge – avalikud kogumismahutid sisaldavad ca 19% ja kohtkogumisel kogutud (pakendikott, isiklik konteiner) ca 9% võõriseid. Seega kohtkogumise viis on efektiivsem kvaliteetsema jäätmevoo saamiseks.
- Liigiti kogutud paberi- ja kartongijäätmed – paberpakendi ja vanapaberi omavaheline suhe on suurenenud 56/44-lt 77/23-ni, mis tähendab, et vanapaberi liigiti kogumine on tänaseks muutunud paber- ja kartongpakendi kogumissüsteemiks.
- Liigiti kogutud biojäätmed – sisaldavad suures mahus võõriseid (ca 19%), millest valdav osa on pakendid. Varasemalt ei ole liigiti kogutud biojäätmete koostist sortimisuuringu raames uuritud.
- Elektroonikaromu, sh patarei- ja akujäätmed – kaaluliselt sisaldab kõige enam suuri seadmeid (ca 86%), kuid arvuliselt moodustavad need ainult 20% kogutavast elektroonikast.
- Ehitus- ja lammutussegapraht – suures enamuses sisaldab mitteohtlikke ehitus- ja lammutusjäätmeid, kuid kuni 20% muid jäätmeid, millest valdav osa on pakendid sõltuvalt proovikohast (jäätmejaam, ehitus/lammutusobjekt). Varasemalt ei ole ehitus- ja lammutusprahi liigilist koostist sortimisuuringu raames uuritud.
- Ühekordse plasti (SUP) sisaldus avalikes kogumismahutites ja risustusaladel – SUP-jäätmete osakaal on suhteliselt väike (u 19%), kuna need on oma olemuselt väikese massiga. Enamasti sisaldavad avalikud prügikastid toidujäätmeid ja koerte väljaheiteid. Varasemalt ei ole sellekohast uuringut teostatud.
Töö rahastati välisvahenditest (EL struktuurifondid 2021–2027, Projekt „Jäätmete liigiti kogumise edendamine", Kliimaministeeriumi 29.12.2023. a käskkiri nr 1-2/23/555, projekt nr 2021–2027.2.04.24-0005).
Vaata võrdluseks eelneva perioodi uuringut.
Märksõnad: jäätmed, ringmajandus, sortimine, ringlussevõtt, analüüs, segaolmejäätmed, biojäätmed, pakendid, jäätmekäitlus